Meie pere käib igal aastal fotograafi juures. Ja neid ilusaid pilte on palju. Meie kodu suurim uhkus on suur fotolõuend meie pulmapäevast. Tõeline iludus. Mulle meeldib seda vahel lihtsalt vaadata - mõnusad värvid ja detailid suures formaadis.

Kui Saksamaale kolisime, siis tellisin lastetuppa A3 mõõdus fotoväljatrükid. Rippusid pesulõksudega nööril. Nüüd, tagasi Eestisse kolides (tegime seda eelmisel kuul), võtsin nad loomulikult kõik kaasa. Arvestades meie kodu iseärasust ei saa me neid enam kahjuks nõnda eksponeerida. Ja nõnda tekkis mõte - teen ise fotolõuendi.
Minu esimesest tööst kujunes üks mõnus taaskasutusprojekt.

Every year our family visits the photographer. We have a lot of beautiful pictures. 
When we moved to Germany I ordered some A3 size photos to the wall of child's room. They were hanging on the rope with clothespins. Now, after moving back to Estonia (we did it last month), I took them all with us. But I could not find nice place for them.
So here is my first recycling project back at home.





























Kasutatud materjalid: suured fotod, lõuend, PVA  liim, vesi, akrüülvärvid, modelleerimis pasta, mööblilakk, pintslid, spaatlid, puuvillane riie (fotod 1,2,3)

Materials used: large pictures, canvas, PVA - glue, water, acrylic paints, modelling paste, Lacquer, brushes, spatulas, cotton fabric (photos 1,2,3)
 Lõuendiks võtsin enda vana pooliku õlimaali, mis on nõnda seisnud juba aastaid (foto 1). Kuna minu Gesso purk jäi kolimise käigus Saksamaale (arvan, et sellega kruntides oleks aluspind kohe ühtlasem jäänud), siis katsin maali akrüülidega. Tulemus sai mõnusalt ebaühtlane kuna õlivärvid ei taha väga katmist (foto 5). Seega ma isegi ei üritanud väga ühtlast tulemust saada.

Peale täpseid mõõtmisi lahjendasin PVA-liimi veega ning katsin lõuendi liimiga (foto 5) ning liimisin pildid oma kohale. Nüüd kasutasin ma fööni, et natuke kiirendada kuivamisprotsessi. Parem on lasta tööl rahulikult kuivada, et fotod kindlalt kinni jääks. Käega või nt pangakaardiga vajutada piltide alt välja õhumullid.
Järgmise etapina katsin l6uendile liimitud fotod pealt liimi (PVA+natuke vett) kihiga (foto 7).

 Järgmisel hommikul, kui fotod olid lõuendil piisavalt kuivanud, hakkasin tegelema välimise servaga. Kuna minu kasutatud lõuend oli taaskasutuslik materjal ning fotod polnud sellel korral täpselt õiget mõõtu, siis otsustasin natuke modelleerimispastat kasutada (foto 8). Tulemuseks sai struktuursem pind, millele andsin akrüülidega natuke värvi juurde. Samas soovisin tagasihoidlikku tooni.
Viimaks lakkisin kogu töö üle poolmati mööblilakiga (foto 9). Katsetasin Lovelyetc. blogist saadud mõtet, et luua töö pinnale lõuendi tekstuuri. Selleks katsin värskelt lakitud pinna kiirelt rätikuga ning peale hetkelist silitamist eemaldasin riide, et eemaldada ka töö pinnale jäänud riide tupsud (foto 10).



Minu vanast väsinud ning aastaid kapi taga seisnud poolikust õlimaalist sai uus värske kunstiteos, mis kaunistab meie kodu seinu veel aastaid.



Ja nüüd ... väike pilguheit kulisside taha. Alati ei näe fotodelt, mis toimub kaadrite taga. Minu fotodelt jääb enamasti välja üks piske "abiline", kes tahab kaasa teha kõike, mida mina teen. Ja alati ei jõua ma enda tegemistega tegeleda tema uneajal või öösel.

Sel suvel on mul plaanis mitmele vanale mööbliesemele teha uuenduskuur.
Tänapäevane uus mööbel on tore, enamasti väga kerge, kaasaegne jne. Kuid mõni vana mööblitükk lihtsalt väärib uut elu, mitte prügimäge. Milleks visata ära veidi päevinäinud ent muidu väga korralik asi ja kulutada hulk raha uue peale? Vähese vaeva ja materjaliga on võimalik luua vanast midagi hoopis uut.


Oma "vana uueks" projekti alustasin ma kahe luitunud tooliga, mille katted olid kulunud ning räbalad. Aega selleks kulus imevähe. Enamus ajast kulus värvi kuivamisele.

Toolide puidust osad katsin valge värviga. Uue katte jaoks lõikasin katki oma vana trikotaažist särgi. See materjal on väga hea venivuse tõttu. Lõikasin parajad tükid, traageldasin ääred ühe pika niidiga ja sättisin riide toolile. Seejärel tõmbasin niidid krookesse, et jääks kenasti ümber tooli istmeosa hoidma.

Tegelikult oli mul soov teha seljatoe osad üle ka kraklee lakiga, mis paneb värvi pragunema, et anda toolidele selline mõnus vanaaegne ilme. Kuid kahjuks polnud mul seda lakki käepärast. Minu üllatuseks mõranes minu kasutatud värv iseenesest seljatugedel. Ja veel nii kenasti ühtlaselt.
Kui värv oli kuivanud, lõikasin sobivad salvräti motiivid ja kandsin need dekupaažtehnikaga seljatugedele. Kasutasin taas pva liimi (liim segada natukese veega!). Liim tõmmata pintliga motiivi keskosast äärte poole, nii on kõige lihtsam ja püsib kenasti paigas, ega lähe kortsu. (Salvrätil eemaldada kindlasti kõik paberikihid ja kasutada vaid pildiga paberiosa.)

Ise olen tulemusega ääretult rahul. Edaspidi on plaanis ette võtta veel köögilaud, kummut ja poja toas riidekapp.

Meil kõigil on vahel öid, mil ilusate unenägude asemel ründavad meid hoopis luupainajad. Õudusunenäod kipuvad eriti agaralt just laste meeltesse tungima.
Indiaanlastel oli öiseks abimeheks unenäopüüdja, mis aitas halvad unenäod kinni püüda. Nad uskusid, et öötaevast saabuvad halvad unenäod jäid unenäopüüdja võrku kinni. Head unenäod aga pääsesid läbi ning liuglesid mööda sulgi alla magaja silmadesse. Tore mõte ju!
Meie lastel on ikka aeg-ajalt perioode, kus ööd on väga rahutud. Eriti siis, kui taevas särab täiskuu.
Rääkisin neile unenäopüüdjast ning lubasin, et teeme nende akna ette samuti ühe.
Kuna mul ei ole kodus suurtes kogustes paela millega võrku punuda, siis mõtlesin minna natukene kergemat teed ning luua midagi originaalist erinevat. 


Kasutatud materjalid (foto 1): 
Traat rõnga tegemiseks (minul riidepuu keemilisest puhastusest), pael traadi katmiseks, pits (kasutasin vana kardinat). Niit ja nõel. Suled (naabri kanadelt), paelad, pärlid (vanad käevõrud), nööbid (tütre kleitidelt).
Lisaks sobivad kõik vahvad ja toredad kilinad-kulinad, mida majapidamisest leida võib .


































Tööprotsess.
Painutasin riidepuust võimalikult ümmarguse rõnga (foto 2). Seejärel hakkasin ümber traadi keerama tekstiilpaela (foto 3). Võimalikult tihedalt ning tugevalt, et traat näha ei jääks. Aeg-ajalt kinnitasin paela kindlamalt ümber traadi, et see nii kergelt paigast ei nihkuks (fotod 4 ja 5). Selliseid "sõlmi" tegin ringi peale 5 tükki. Kui traatring ettevalmistatud, lõikasin kardinast välja sobiva tüki (foto 6). Tükk võib olla natuke ringist suurem, kuid mitte väga palju. Mina jätsin õmblemisvaru ca 3 mm.
Väljalõigatud kangatüki õmblesin tavaliste lihtsate pistetega traatringi katva paela külge (foto 7).



Kui unenäpüüdja põhi valmis, siis on aeg hakata kaunistusi ja sulgi kinnitama. Heegeldasin erivärvi heegelniitidest lihtsilmustega paelakesed ning torkasin keti silmade vahele sulekesed (foto 8). Sulgi saab igaüks vastavalt värvusele, pikkusele ja paksusele ise paigutada. Lisaks sulgedele kinnitasin heegeldatud nööride otsa nööpe ning pärleid (fotod 9 ja 10).
Taaskord leidsid kasutust paljud seni kapipõhjas seisnud materjalid. Alati on tore anda vanadele asjadele uus elu.
Viimane lihv antud, saab unenäopüüdja oma kohale riputada, et ta hoiaks halvad unenäod eemal.

Kuna pojal lõppes esimene lasteaia aasta ja seega sügisest on juba uued õpetajad, soovisime teha
endistele õpetajatele väikese kingituse omalt poolt.
Mis aga sobiks paremini, kui südamest tehtud maiuspalad.

Vaja läheb: (foto 1)
200g toorjuustu
2 pakki küpsiseid (Mina võtsin ühe paki šokolaadi ja teise kondenspiima omasid. Et oleks pisut magusam.)
200g šokolaadi
Kaunistuseks näiteks purustatud pähkleid ja jahvatatud mandleid (Võib ka ükskõik mis muu meelepärane asi olla.)

Purustasin blenderis küpsised. Võib ka muidugi käsitsi seda teha, aga blenderiga sai mõnusa peene puru (foto 2).  Segasin küpsisepuru toasooja toorjuustuga. Edasi vormisin trühvlikujulised kommid (foto 3).
Sulatasin vesivannil šokolaadi. Seejärel kastsin kommid ükshaaval šokolaadi sisse. Mina kasutasin tavalist šokolaadi, see aga ei taha väga vedelaks sulada. Kindlasti on spetsiaalne küpsetusšokolaad parem.
Aeg-ajalt puistasin juba šokolaadised kommid üle vastavalt soovile, kas pähklitükkidega või mandlipuruga, et kenasti šokolaadi külge kleepuksid, enne kui see tahkuma hakkab. (Terved mandlid jahvatasin kohviveskiga peeneks.)
Valmis kommid panin külmkappi tahenema.
Kui juba kommid olid ise tehtud, siis sobisid nende pakendamiseks hästi ühed enda valmistatud korvid (foto 4).
Maitsesid igatahes imehästi ja sobiksid suurepäraselt tassi kohvi kõrvale (foto 5).


Since our son ended up the first year of kindergarten and in the autumn they have new teachers,  we wanted to make the former teachers a little gift. But what would be better than the heart made goodies. 
You need: (photo 1)
200 g cream cheese
2 packages of cookies (I took a packet with chocolate cookies and another with condensed milk. That would be a bit sweeter.)
200g chocolate
For decorating - ground almonds and chopped nuts (can be any agreeable thing).

Crushed biscuits in a blender. It may also be done by hand of course, but with blender you get a nice fine crumbs (photo 2). Mixed room temperature cream cheese with cookie crumbs. Next I made truffle shape candies (photo 3)
Melt the chocolate in water bath. Then, one by one,  dipped candies in chocolate. I used the normal chocolate, although it does not want to melt perfectly. Better is definitely a special baking chocolate.
Occasionally sprinkle the ready-made chocolate candies over as desired, either with pieces of walnut or almond peaces that neatly stuck to the chocolate until it is too firm. (I used coffee grinder for grinding whole almonds.)
Ready candies I put into fridge.
And self-made candies look very well together with my handmade baskets (photo 4).
Anyway my candies tasted perfectly with a cup of coffee (photo 5)

Tere, siin Janne ning jätkame endiselt ajalehtede taaskasutusega. Tore teema ju! Nagu näha, vanapaber on üks äärmiselt avarate võimalustega taaskasutusvahend. Korvide punumist olen ma ammu soovinud proovida, kuid siiani polnud piisavalt motivatsiooni. Nüüd võtsin aga kätte ning see on sõltuvust tekitav!
 Korvide punumise viise on väga erinevaid. Mina näitan esimesena, kuidas punuda ümarat korvi.

Tööprotsess

Esiteks on vaja keerata paberist pulgad, nagu eelnevates ajalehe kasutuse postitustes näidatud.
Mina võtsin ajalehe pikkupidi ette, tegin pooleks ja veelkord pooleks, lõikasin ribadeks. Pulkade keeramiseks on hea kasutada üsna peenikest vahendit, minul oli selleks nr 2 suurus kudumisvarras (samuti võib sobida nr 2,5). Jämedama vardaga jäävad pulgad liiga paksud ja hiljem on halb nendega punuda.
Ümara korvi jaoks aseta pulgad nii nagu näidatud fotol 1.  Hea on punutise algus mõneks ajaks pressi alla jätta, et see jääks tugevamini kokku hoidma.
Seejärel ühenda kaks pulka omavahel, et oleks pikem. Selleks suru üks pulk teise pulga otsa (mina kasutan ka liimi). Seejärel murra kokku, et tekiks aas ( foto 2). Aja üks neljane pulkade punt aasast läbi ja hakka järjest punuma - üks pulk alt, teine pealt. Mina punusin ühe ringi ära ja võtsin siis uuesti lahti. Siis on pulgad juba piisavalt pehmed, et uuesti punudes saab seda teha tugevamalt. Teise ringi ajal tõmba neid neljaseid punte niimoodi eemale, et nad jääksid nagu päikesekiired, mitte sirgelt (foto 3).
Punu järjest ringiratast edasi. Kui punutavad pulgad jäävad liiga lühikesteks, siis ühenda nende otsa uusi. Punu nii palju, kui laia korvi soovid. Punumise lõpetades pista otsad punutise vahele. Hea oleks ka korvi põhi mõneks ajaks pressi alla panna, et see jääks ühtlane ja lame, mitte ei hakkaks kõikuma (foto 4).



Ühtlase korvi saamiseks soovitatakse kasutada vormi, mis oleks sama lai kui põhi. Selleks sobib kasvõi mõni kauss, lillepott, ämber vms. Vorm asetatakse punutud korvipõhja peale ning selle ümber hakatakse punuma. Mina vormi ei kasutanud.
Painuta korvipõhjast välja ulatuvad osad üles. Ühenda kaks pulka omavahel ja murra kaheks (foto 5). Punumine jätkub sarnaselt nagu põhja puhul, kuid nüüd punu ümber iga pulga, mitte ümber nelja pulga (foto 6).
Punu nii kaua, kuni saavutad soovitud serva kõrguse. Kui tugipostid, mille ümber punud, lühikeseks jäävad, siis võid ka neid pikendada, ühendades uued pulgad. Kui korv on saavutanud soovitud kõrguse, lõpeta punumine ja torka mõlemad otsad punutiste vahele. Tugipostide alles jäänud osad lõikasin mina ära. et äär inetu ei jääks. Võtsin kaks pulka, keerasin need omavahel kokku (palmikusse). Panin korvi äärele liimi ja kleepisin palmiku mööda äärt kinni, abivahendiks kasutasin pesunäpitsaid, et palmik kenasti vastu korvi äärt oleks. Lasin tööl mõnda aega nii seista ja liimil kuivada.
Ja ongi korv valmis!

Värvimiseks kasutasin mina tavalist seinavärvi, kuna hetkel polnud muud käepärast.
Korvile lisasin kaunistuseks dekupaaž tehnikas liblikaid. Võtsin salvrätiku kihid lahti ja rebisin ettevaatlikult soovitud elemendid välja. Kuna mul polnud ka spetsiaalset salvrätiku lakki, siis kasutasin PVA liimi. Asetasin liblika korvile ja kandsin pintsliga õrnema kihi liimi liblika peale. Nii, et see kinni jääks piisavalt. Kui mõni koht tundubki kergelt lahti, pole hullu. Kuivades jääb kõik kinni.
Järgmiseks on plaan ette võtta juba suurem korv - koos kaanega! :)

Suvi saabus koos mõnusate ilmadega. Hetkel istun meie terrassil, kuulan lindude laulu ning naudin hommikust suvesooja koos värske kohviga.
Kuna me juba oleme paberi taaskasutuse lainel, siis jätkame samal teemal. Täna esitlen ma ajalehtedest ning munakarpidest valmistatud tagasihoidlikku armsalt suvist uksepärga. Kesk-Euroopa koduuksi kaunistavad pärjad ka väljaspool jõuluhooaega. Kevadel on ustel kevadpühade teemalised pärjad. Suvel suvised lillepärjad. Sügisel värvilised lehepärjad.

Summer arrived with a beautiful weather. I am sitting on our patio, listen to the birds singing and enjoy a warm summer morning with fresh coffee.
Since we already have a paper recycling wave, we will continue on the same topic. Today I present our summer wreath made of old newspapers and egg cartons. Even outside the Christmas season, the wreaths are decorating the doors of Central-Europe.  In spring there are Easter themed wreaths. In summer - summer flower wreaths. In autumn  - colored leaf wreaths.

Tööprotsess 

Pärja moodustamiseks ühendasin 5+5+5 ajalehepulka ning keerutasin ja keerasin nad kokku pärjaks (fotod 2. ja 3.) ning kinnitasin traadiga. Väljaturritavad ajaleheotsad torkasin hiljem pärja vahele kinni või tegid nad seda ise värvimise käigus.

To form a wreath I connected the 5 + 5 + 5 newspaper sticks, and twisted and turned them together into a ring (photos 2 and 3) . At the same time fixed with wire. The sticking out ends I pushed later back between the layers or they did stuck themselves during dyeing process.





























Mina värvisin töö taas hiljem üle, kuigi seda võib teha ka enne punumist (fotod 4 ja 5). Tuleb arvestada, et punutud pärja hilisem värvimine natuke keerulisem ning aeganõudvam, sest igale poole ei pääse enam väga kergelt ligi ning valgeid kohti võib rohkem näha jääda. Mina loomulikult üritasin kõik korralikult ära katta. Värvimisel on heaks abiliseks juukseföön, mis aitab värvil kiiremini kuivada. Soovitatav on kasutada võimalikult vedelat värvi, et see voolaks ka sügavamale pärja sisse.

I did the painting job again later (photos 4 and 5), though this can also be done before weaving (you may paint the paper sticks). Painting of the braid is a bit more complicated and time-consuming, and more white spots may remain visible - it´s recommended to use liquid paint so it flows deeper into a wreath. I, of course tried to make sure all was properly covered . Painting took me almost an hour. Hair drier is a great helper to dry paint more quickly . 





























Lihtsad lilleõied on pärjakaunistuseks lihtsalt ideaalsed. Materjaliks munakarbid (hall ja roheline)
Kroonlehtede tegemiseks eemaldasin munakarpide keskmised osad (foto 6) ning rebisin need "õmbluskohtadest" neljaks, et tekiksid kroonlehed. Iga kroonlehe tipu rebisin omakorda natuke lühemaks ning ümaramaks. Kihilisema õie saamiseks panin kahe halli õiekrooni vahele ühe rohelise (fotod 7-9). Samal ajal jälgides, et rohelised kroonlehed jääks hallide vahel välja piiluma. Õieosade omavaheliseks ning kogu õie pärjale kinnitamiseks kasutasin kuumliimi.

Simple flowers are just perfect for decorating the wreath. 
The material -  egg cartons (gray and green).
To make flower petals, I removed central parts of the egg cartons(photo 6) and I tore  four from "sewing sites' . Each petal tip I tore a little bit shorter and rounder. For making the layered blossom I put one green segment of a petal between two gray ones (photos 7-9). At the same time, ensuring that green petals peek out between of grays. This time I used hot glue for fixing different parts together.


Õie südamikud keerasin kokku väikestest pitsäärega koogialustest (fotod 10-13). Lõigates aluse pooleks, eemaldades sisemise osa ning voltides pitsääre kokku.

Floral hearts I screwed together from small lace cake bases (photos 10-13). By cutting the base in half, removing the inner part and folding the edge. 

Lillele kinnitamiseks lasin valmis õie keskele piisava koguse kuumliimi ning asetasin südamiku kindlalt aga õrnalt sinna sisse (fotod 14-15).

For fixing the core I but it firmly but gently into sufficient quantity of hot glue in the middle of the flower (photos 14-15).

Ma ei ole täielikult ökoema, seega leidub meie majas ühekordsete mähkemete kaste. Neid jagub nii mulle kui ka lastele meisterdamiseks. Aastate jooksul on selgeks saanud, et need sobivad suurepäraselt asjade hoiustamiseks. Eriti siis, kui neid natuke täiustada. Teadagi, kui palju maksavad kastid poes.

I'm not entirely eco-mom, so around our house can be found the boxes of disposable nappies (If they are not all ready  occupied by the children). Over the years has become clear that they are perfectly suited for storing things. Especially when they are improved a little. 

Selleks tööks pole üldse palju vaja. Kõigepealt on tarvis ühte kasti, olgu selleks siis mähkme- või puuviljakast vms. Seejärel suurt paberit, ajalehti, tapeeti, riiet vms, millega kast katta. Tapeedi saab kastile kinnitada PVA-liimiga. Viimane kord kasutasin aga riiet, mille liimisin kastile kuumliimiga. Seda just seepärast, et kasutatav riie polnud väga paks ning mul ei olnud kodus spetsiaalet riidele mõeldud liimi ja pelgasin, et tavaline PVA hakkab riidest lihtsalt liialt läbi tungima. Teiseks tahtsin katsetada, kas selline meetod on püsivam ja kindlam, sest paber kipub ikka kiiremini kuluma ning ka liimist lahti tulema. Tööd alustan ma tavaliselt vajalike tükkide joonistamisega kattematerjalile (šablooniks on kast ise). Enamasti tuleb tükke kolm. Üks suur tükk, mis kataks kahte laiemat külge ja põhja ning kaks tükikest väiksemate külgede katmiseks.  Hiljem olen katnud ka kaante sisemised küljed, et kui kast lahti teha, on ilusam silmale vaadata.

You don´t need much for this work. Firstly, a box - whether it's a fruit or a nappy box, or similar. Then, newsapapers, wallpaper or fabric for the cover. Wallpaper can be affixed to carton with glue. I used fabric for a coating with a Hot Glue last time. It is precisely because the fabric was not very thick and I had no Fabric Glue. I intimidated that ordinary crafting glue begins to come through too much. Secondly, I wanted to test whether this method is more durable and reliable because of the paper tends to wear out faster, and to come loose the glue . The work will start with drawing the necessary pieces on the cover material (stencil is box itself). In most cases, there are three pieces. One big piece that covers two broader sides and the bottom. And two smaller pieces to cover the sidewalls.. Later, I covered the inner sides of the covers that it would be nicer for the eye to look when you open the box.




























Viimasele kastile lisasin kaunistuseks kaks jutepaela ning peale nööbi, mille abil kast kinni seisab. Aasaks kasutasin enda patsikummi :) Mõlemad siin esiletud kastid on tehtud kodust leitud materjalidest, ilma et oleks midagi poest juurde ostnud. Tuleb vaid lasta fantaasial lennata :)

I added to my fabric-covered box two burlap ribbons and the button. For a loop I used my hair tie:) Both here presented boxes are made from materials found in the home, without buying anything  extra from store. It is necessary to let the imagination fly :)






























Paar päeva on ka meie tütar tegelenud oma projektiga - nukumajaga. Selliste töödega on tore see, et neid saab alati täiustada ning laiendada vastavalt vajadusele. Ja laste loovust tasub ergutada, sest see on vundament tuleviku tarbeks.

A couple of days is our daughter engaged in her own project - a doll house. Such work is nice as it can always be improved and expanded as needed. It is always worth to encourage creativity in children, because it is the foundation for the future.































Veel paar näidet, kuidas meie oleme mähkmekaste kasutanud - nukumaja ning köök.

A few more examples of how we have used nappy boxes- a doll house and a kitchen.

Mida me otsime iga päev...peale telekapuldi, mobiiltelefoni või rahakoti? Loomulikult auto- ja koduvõtmeid. Mine või halliks. Alles hiljuti jäid lapsed trenni hiljaks, sest minul õnnestus autovõtmed totaalselt ära kaotada. Õnneks taipasin viimaks võtta kasutusse varuvõtmed ning lapsed said väikse hilinemisega kohale transporditud. Võtmed lebasid sellel ajal tugitooli taga, kuhu nad oli jaki taskust kukkunud.
Me oleme siiani enda võtmeid üritanud hoida koridori lambi kupli otsas, aga mulle see koht ei meeldi ning tihti kipun enda võtmeid ikka kusagile mujale panema. Mõne kapi nurga peale või kusagile taskusse. Kes neid kohti ikka mäletab.

Sellel korral kasutasin keemilisest puhastusest saadud traadist riidepuud ning puidust beebide mängukaare pulk, milles juba sobivad augus sees. Lõikasin riidepuude konksude pikkuse sobivaks ning torkasin need läbi mängukaare pulgas olevate aukude, misjärel keerasin otsad näpitsatega sobivaks. Ühte otsa keerasin pisikese aasa, et konks läbi augu ei lipsaks ning teise otsa suurema konksu, kuhu otsa võtmeid riputada. Pulga otstesse lisasin dekoratiooniks väikesed tagasihoidlikud jutepaelast lipsukesed ning kogu konstruktsiooni ülesse riputamiseks heegelniidi.

Tulemuseks sai kindlam koht, kus me saame enda võtmeid hoida ja loota, et need on sealt ka vajalikul hetkel leitavad.

Ka meie Eesti kodus on minu valmistatud teadetetahvel-võtmehoidja, mis  mulle endale väga meeldis. Selle lühikest valmimislugu saab lugeda SIIT

What are we looking every day ... except the TV remote control, mobile phone or your wallet? Of course, the KEYS !  Quite recently, children were late for a Leichtathletik because I totally lost the car keys. Finally I had to use our spare ones. It was just terrible! In the evening, after long lecture from my husband, I found the lost keys behind the armchair (they had fallen there from my jacket pocket). We´ve been trying to keep our keys hanging on the hallway lamp, but I don´t like this place. The lamp seems a bit too fragile for this. I often tend to lay my keys somewhere else - onto some corner of a cupboard or somewhere in my pockets. Who remembers all those places!

For my "Key Holder Project"  I used wire hangers from dry-cleaning, wooden Baby Activity Arch with fitted holes, burlap wreath and cotton thread. First I cut off  the hooks of the hangers and pushed them through holes of the arch. I turned a small loop at one end of the wire so it would not fall through the hole. To the other end I bent a larger hook for hanging the keys. I added small bows made of burlap wreath at the both sides of the arch and hanged the whole structure up with white cotton thread.

We have now a safer place to hold our keys!