Kevad kulges rahulikus tempos (ilma suurema sooja ning mõnuta) ja koos sellega tärkas ka teravili väga ebaühtlaselt. Eriti nirult tulid ülesse herned, uba ning kaer. Kuna esimestel päevadel oli peenar ilma katteta, siis arvasin, et linnud panid mõned seemned nahka. Hiljem siiski selgus, et hernes ja uba tulidki ülesse nii, et esimeste ja viimaste taimede tärkamise vahe kippus nädalatesse.
Esimesel kuul kaitsid meie peenart linnuvõrk, mille võtsime alles siis ära, kui teravili hakkas silmustest läbi kippuma. Võrk kaitses tärkavaid taimi nii lindude kui ka koera eest, kes pigem himustas peenra all olevat jänesesõnnikut kui teravilja.
