Kuna olen korduvalt kasutanud oma töödes dekupaaž tehnikat, siis annan väikese ülevaate, kuidas mina seda teen.

Suvi on alati kiire aeg. Palju tegemisi, käimisi. Seetõttu pole ka aega isetegemise lainele end sättida.
Kuid see viga sai parandatud.
Võtsin ette meie vana köögilaua. Eesmärgiks oli saada laud, mida ei pea enam välimuse varjamiseks millegagi katma (foto 1).




























Kasutatud materjalid (foto 2 ):  
Valge värv, dekupaaž lakk, mööblilakk, salvrätikud, PVA liim
Puhastasin laua ja alustasin värvimisega. Värvikihte pidin peale kandma päris mitu, kuid lõpuks jäi tulemus rahuldav (foto 3).






























Kuna ma olen hetkel väga lummatud dekupaaž tehnikast, siis ei jäta ma kasutamata ühtki võimalust seda rakendada. Seega, kuni värv kuivas, lõikasin välja sobiva koguse salvräti pilte.
Kui värv kuivanud, hakkasin pilte lauale kleepima. Kasutasin taas PVA liimi ja vee segu. Kuivanud pildid tegin üle dekupaaž lakiga (fotod 4 ja 5).

Selleks, et lauavärv ei muutuks kiirelt koledaks ega plekiliseks, lakkisin laua üle poolläikiva mööblilakiga.
Lõppkokkuvõttes jäin ma tulemusega väga rahule. Hele mööbel muudab pisikese köögi avaramaks ja laud sobib nüüd ideaalselt eelnevalt uuenduskuuri läbinud toolidega (fotod 6 ja 7.)

Kuna otsustasime, et me kolime sügisest tagasi oma pisikesse majakesse, siis siin ootab meid lõputu tööpõld.
Tavalised paljad lambipirnid laest alla rippumas võivad olla küll praktilised, ent siiski mitte kõige dekoratiivsemad. Meie tualetis on selline paljas rippuv keha olnud aastaid. Nüüd, olles isetegemise lainel, leidsin, et aeg on muutusteks.


Kasutatud materjalid:
4 Scrapbook paberit (8´´x 8´´), läbipaistev värviline paber, dekoratiivsed paelad (siid, pits jne), pärlikarbist nööbid, lai kileteip, kahepoolne teip, Moment liim (mina kasutasin Universalit. Parem on Crystal, mis kuivab läbipaistvaks ning mille jääke on lihtne eemaldada).

Tööprotsess:
Sobitasin kokku 4 erinevat scrapbookingu paberit, mis kinnitasin omavahel laia kileteibiga (fotod 1, 2, 3). Paberite ühenduskohtadele liimisin Momentiga Universaliga riidepaelad (liimi panna võimalikult vähe, et see ei jätaks jälgi, aga nii palju, et pael kinni jääks) ning suure paberruudu (40 cm x 40cm) kahte välisäärde lisasin pitspaela (fotod 4, 5, 6).


Seejärel mõõtsin ära lambi pesa ümbermõõdu ning saadud mõõdu järgi kandsin raadiuse sirkli abil sellele nurgale, mille ma plaanisin lambikupli ülemiseks osaks. Kindlasti mõõda mitu korda enne lõikamist, et olla kindel, et lambi pesa ümber minev avaus oleks õiget mõõtu. Lisasin ka tulevasse lambikupli ülemisse äärde pitspaela (foto 7).

Enne kupli koonusesse keeramist õmblesin kupli alumisse nurka pärlikarpidest nööbid ning sisekülge läbipaistvad kollast tooni paberid (fotod 8,9,10).
Seejärel oli aeg keerata lambikuppel koonusesse. Kinnitamiseks kasutasin laia kile teipi. Välisküljelt katsin kinnituskoha paelaga.

Kupli kinnitasin lambipesa külge kahepoolse Tesa teibiga - kinnitus sai väga tugev!

Sel suvel on mul plaanis mitmele vanale mööbliesemele teha uuenduskuur.
Tänapäevane uus mööbel on tore, enamasti väga kerge, kaasaegne jne. Kuid mõni vana mööblitükk lihtsalt väärib uut elu, mitte prügimäge. Milleks visata ära veidi päevinäinud ent muidu väga korralik asi ja kulutada hulk raha uue peale? Vähese vaeva ja materjaliga on võimalik luua vanast midagi hoopis uut.


Oma "vana uueks" projekti alustasin ma kahe luitunud tooliga, mille katted olid kulunud ning räbalad. Aega selleks kulus imevähe. Enamus ajast kulus värvi kuivamisele.

Toolide puidust osad katsin valge värviga. Uue katte jaoks lõikasin katki oma vana trikotaažist särgi. See materjal on väga hea venivuse tõttu. Lõikasin parajad tükid, traageldasin ääred ühe pika niidiga ja sättisin riide toolile. Seejärel tõmbasin niidid krookesse, et jääks kenasti ümber tooli istmeosa hoidma.

Tegelikult oli mul soov teha seljatoe osad üle ka kraklee lakiga, mis paneb värvi pragunema, et anda toolidele selline mõnus vanaaegne ilme. Kuid kahjuks polnud mul seda lakki käepärast. Minu üllatuseks mõranes minu kasutatud värv iseenesest seljatugedel. Ja veel nii kenasti ühtlaselt.
Kui värv oli kuivanud, lõikasin sobivad salvräti motiivid ja kandsin need dekupaažtehnikaga seljatugedele. Kasutasin taas pva liimi (liim segada natukese veega!). Liim tõmmata pintliga motiivi keskosast äärte poole, nii on kõige lihtsam ja püsib kenasti paigas, ega lähe kortsu. (Salvrätil eemaldada kindlasti kõik paberikihid ja kasutada vaid pildiga paberiosa.)

Ise olen tulemusega ääretult rahul. Edaspidi on plaanis ette võtta veel köögilaud, kummut ja poja toas riidekapp.

Meil kõigil on vahel öid, mil ilusate unenägude asemel ründavad meid hoopis luupainajad. Õudusunenäod kipuvad eriti agaralt just laste meeltesse tungima.
Indiaanlastel oli öiseks abimeheks unenäopüüdja, mis aitas halvad unenäod kinni püüda. Nad uskusid, et öötaevast saabuvad halvad unenäod jäid unenäopüüdja võrku kinni. Head unenäod aga pääsesid läbi ning liuglesid mööda sulgi alla magaja silmadesse. Tore mõte ju!
Meie lastel on ikka aeg-ajalt perioode, kus ööd on väga rahutud. Eriti siis, kui taevas särab täiskuu.
Rääkisin neile unenäopüüdjast ning lubasin, et teeme nende akna ette samuti ühe.
Kuna mul ei ole kodus suurtes kogustes paela millega võrku punuda, siis mõtlesin minna natukene kergemat teed ning luua midagi originaalist erinevat. 


Kasutatud materjalid (foto 1): 
Traat rõnga tegemiseks (minul riidepuu keemilisest puhastusest), pael traadi katmiseks, pits (kasutasin vana kardinat). Niit ja nõel. Suled (naabri kanadelt), paelad, pärlid (vanad käevõrud), nööbid (tütre kleitidelt).
Lisaks sobivad kõik vahvad ja toredad kilinad-kulinad, mida majapidamisest leida võib .


































Tööprotsess.
Painutasin riidepuust võimalikult ümmarguse rõnga (foto 2). Seejärel hakkasin ümber traadi keerama tekstiilpaela (foto 3). Võimalikult tihedalt ning tugevalt, et traat näha ei jääks. Aeg-ajalt kinnitasin paela kindlamalt ümber traadi, et see nii kergelt paigast ei nihkuks (fotod 4 ja 5). Selliseid "sõlmi" tegin ringi peale 5 tükki. Kui traatring ettevalmistatud, lõikasin kardinast välja sobiva tüki (foto 6). Tükk võib olla natuke ringist suurem, kuid mitte väga palju. Mina jätsin õmblemisvaru ca 3 mm.
Väljalõigatud kangatüki õmblesin tavaliste lihtsate pistetega traatringi katva paela külge (foto 7).



Kui unenäpüüdja põhi valmis, siis on aeg hakata kaunistusi ja sulgi kinnitama. Heegeldasin erivärvi heegelniitidest lihtsilmustega paelakesed ning torkasin keti silmade vahele sulekesed (foto 8). Sulgi saab igaüks vastavalt värvusele, pikkusele ja paksusele ise paigutada. Lisaks sulgedele kinnitasin heegeldatud nööride otsa nööpe ning pärleid (fotod 9 ja 10).
Taaskord leidsid kasutust paljud seni kapipõhjas seisnud materjalid. Alati on tore anda vanadele asjadele uus elu.
Viimane lihv antud, saab unenäopüüdja oma kohale riputada, et ta hoiaks halvad unenäod eemal.

Kuna pojal lõppes esimene lasteaia aasta ja seega sügisest on juba uued õpetajad, soovisime teha
endistele õpetajatele väikese kingituse omalt poolt.
Mis aga sobiks paremini, kui südamest tehtud maiuspalad.

Vaja läheb: (foto 1)
200g toorjuustu
2 pakki küpsiseid (Mina võtsin ühe paki šokolaadi ja teise kondenspiima omasid. Et oleks pisut magusam.)
200g šokolaadi
Kaunistuseks näiteks purustatud pähkleid ja jahvatatud mandleid (Võib ka ükskõik mis muu meelepärane asi olla.)

Purustasin blenderis küpsised. Võib ka muidugi käsitsi seda teha, aga blenderiga sai mõnusa peene puru (foto 2).  Segasin küpsisepuru toasooja toorjuustuga. Edasi vormisin trühvlikujulised kommid (foto 3).
Sulatasin vesivannil šokolaadi. Seejärel kastsin kommid ükshaaval šokolaadi sisse. Mina kasutasin tavalist šokolaadi, see aga ei taha väga vedelaks sulada. Kindlasti on spetsiaalne küpsetusšokolaad parem.
Aeg-ajalt puistasin juba šokolaadised kommid üle vastavalt soovile, kas pähklitükkidega või mandlipuruga, et kenasti šokolaadi külge kleepuksid, enne kui see tahkuma hakkab. (Terved mandlid jahvatasin kohviveskiga peeneks.)
Valmis kommid panin külmkappi tahenema.
Kui juba kommid olid ise tehtud, siis sobisid nende pakendamiseks hästi ühed enda valmistatud korvid (foto 4).
Maitsesid igatahes imehästi ja sobiksid suurepäraselt tassi kohvi kõrvale (foto 5).


Since our son ended up the first year of kindergarten and in the autumn they have new teachers,  we wanted to make the former teachers a little gift. But what would be better than the heart made goodies. 
You need: (photo 1)
200 g cream cheese
2 packages of cookies (I took a packet with chocolate cookies and another with condensed milk. That would be a bit sweeter.)
200g chocolate
For decorating - ground almonds and chopped nuts (can be any agreeable thing).

Crushed biscuits in a blender. It may also be done by hand of course, but with blender you get a nice fine crumbs (photo 2). Mixed room temperature cream cheese with cookie crumbs. Next I made truffle shape candies (photo 3)
Melt the chocolate in water bath. Then, one by one,  dipped candies in chocolate. I used the normal chocolate, although it does not want to melt perfectly. Better is definitely a special baking chocolate.
Occasionally sprinkle the ready-made chocolate candies over as desired, either with pieces of walnut or almond peaces that neatly stuck to the chocolate until it is too firm. (I used coffee grinder for grinding whole almonds.)
Ready candies I put into fridge.
And self-made candies look very well together with my handmade baskets (photo 4).
Anyway my candies tasted perfectly with a cup of coffee (photo 5)

Pool aastat tagasi tellisime endale Saksamaa ühe suurima päevalehe - Frankfurter Allgemeine. Tegemist on tõeliselt suuremõõdulise ja sisult mahuka ajalehega. Täis huvitavaid artikleid. Kuid tihtipeale jõuavad ajalehed hunnikusse ilma, et keegi neid oleks lahtigi teinud. Mina olen ainuke, kes neid aeg-ajalt ikka loeb.
Nõnda on meie raamaturiiuli otsas ajalehehunnik arvestavasse suurusesse kasvanud. Jõudsime kompromissile, et võin mõned neist siiski kasutusse võtta (suurem osa lähevad säilitamisele tulevaste põlvede jaoks).

Half a year ago we ordered a one of Germany's largest daily newspaper - Frankfurter Allgemeine.  This is a really large-scale and intensive content newspaper . Full of interesting articles. But they often move to pile of  papers without someone has opened them at all . I am the only one who occasionally still reads them.
So we have a big pile of newspapers on top of our bookshelf.  We reached a compromise that I can still use some of them for my craft-projects (the majority will go preservation for future generations).

Tööprotsess on lihtne.

Rebisin suure (A1)kahepoolse ajalehe pooleks (lehe suuruseks jäi ca A2). Seejärel rullisin kudumisvarrast kasutades pikad torud. Olen näinud kunagi õpetusi, kus lehest lõigati ca 5 cm laiused ribad, mis rulliti torudeks. Minule see variant ei meeldi.
Sukavarrast (grillvarras vm peenike pikem pulgake)  kasutades saab ajalehte tunduvalt tugevamalt kokku rullida. Ilma selleta kipub algus suhteliselt lössiks jääma ning lõpptulemus (jämedus)pole eriti ühtlane. Lisaks kulgeb töö nõnda kiirelt.
Ainult viimasel otsakesel kasutasin pulgaliimi, et ajaleht kindlalt kokku fikseerida.

Ajalehtedest "vitstega" saab edasi meisterdada juba erinevaid asju. Tuleb taas lasta vaid fantaasial lennata. Minu eesmärgiks olid sellel korral südamed akna ette riputamiseks. Need on siin, Saksamaal, äärmiselt populaarsed. Jalutamas käies olen ikka imetlenud akende ees rippuvaid kaunistusi ning eriti on silma jäänud üks suur punutud süda.

Kuigi inspireerivaks sai see üksik punutud süda, siis minul valmis neid kolm erinevat.
Südamete tegemisel kasutasin liimimiseks PVA´d.

The work process is simple.

Firstly I tore a big (A1) newspaper to two halves (the page size became approximately A2) Then 
using a knitting needle I rolled long pipes. I've seen tutorials where the sheet was cut into about 5 cm wide strips and then rolled to tubes. I do not like this option.
By using the knitting needle (grilling stick or other long thin stick)  the newspaper can be rolled much more firmly together. Without this the beginning tends to be relatively soft and the final result (the thickness) is not particularly smooth. In addition, the work goes faster. The last end of a newspaper I fixed with glue stick.

You may create a variety of things by using the newspapers "rods" . You only need to let the imagination  fly. My goal this time was to make hanging hearts . They are here, in Germany, extremely popular. When we are having a walk around I always admire those hanging decorations on the windows, especially one braided heart  (on nearby neighbor window) :)

Although it was an individual braided heart what was inspiring me, I finished in three different.
For gluing (fixing) hearts I used PVA.

Esimene süda - lihtne punutis

Teine süda - topelt äärega punutis

Kolmas süda - laia ääre ning pärlitega süda

Viimistlemiseks kasutasin valget LUKAS akrüülvärvi, millega värvisin kõik südamed üle (töö käigus juhtus ka väike apsakas. Minu 11 kuune poiss läks tuubi uurimisega nii hoogu, et hammustas tuubi sisse pisikese augu. Selle teo tagajärjed ei kadunud pesumasinas ning kaunistavad endiselt nii tema kui ka minu pükse).

I used white finishing, LUKAS acrylic (Course of the work also happened to be a small glitch. My 11 month son went so carried away by the investigation of the tube that he bite into it a little hole. The consequences of this act did not disappear in a washing machine, and still decorating our pants).










Tulemus oli ootuspärane. Paremgi veel. Õhuline, armas, kodune. Suurepärane kaunistus kodu aknale, mida möödujad saavad imetleda :)

The result was expected. Or even better. Airy, cute, homey. Excellent home window decoration that passersby can admire :)

Tere, mina olen Janne. Oma esimeses postituses blogi kaasautorina kirjutan ma sellest, kuidas meisterdada ise roomakardinaid.

Olime juba pikalt mõelnud elutuppa mingi korralikum aknakate muretseda. Kuna aken on täpselt niipidi, et alates lõunast hakkab päike tuppa paistma, oli ikka päris tüütu, kui tuba läks kuumaks ja arvuti/teleka ekraani normaalsest nägemisest võis vaid unistada. Alguses mõtlesime ruloo peale, tänapäeval on need ju väga popid ja igalt poolt saada. Kuna aken on meil kobedat mõõtu, veidi üle 180cm, siis ruloode hind sellise mõõdu jaoks tundus minu jaoks ikka liiga palju.Tavalisi paksemaid kardinaid ka ei saanud panna, kuna ruumiga pole meil just priisata ja seega on arvutilaud küljega täpselt vastu aknalauda - kardin hakkaks segama.Lappasin internetis aknakatete ideid ja jõudsin ikka ja jälle ringiga roomakardinateni.

Mida läheb vaja?

* Kardinale kangas. (Mina ostsin polüestrist kanga, kuid soovitan soojalt millegi pisut tugevama ja mitte nii veniva ja hargneva kanga kasuks otsustada.)

* Vaheliistud. (Neid leiab ehituspoest. Meie kasutasime peenikesi puidust nurgaliiste, aga suurepäraselt sobiksid näiteks pambuskepid, mida taimede toeks kasutatakse.)

* Kanalipaelad. (Mina õmblesin need ise vanast voodilinast. Aga käsitööpoodides peaks olemas olema ka ekstra kardina kanalipaelad või näiteks oleks ideaalsed ka kandipaelad, mille saab kanali jaoks otse kardinakangale õmmelda.)

* Kapronnöör kardinate üles-alla voltimiseks. (Seda saab sammuti ehituspoest.)

* Aasaga kruvid. (Ehituspoest.)

* Kleebitav takjapael. (Ehituspoest. Sammuti saab ka kindlasti käsitööpoodidest.)

* Kui ei soovi kardinat kinnitada seinale, vaid akna avasse, siis läheb vaja ka peenemat prussi, mille külge kardin kinnitada.Kuna meil on lai aken, otsustasime kahe kardina kasuks. Esiteks on hea, kui saab ühe üles tõmmata, samal ajal kui teine kardin varjab endiselt päikest. Teiseks, nii laia akna puhul ei hakkaks üks suur kardin end korralikult voltima.

* Mõõda ära nii akna laius, kui ka kõrgus. Mõõdud olenevad sellest, kas soovid, et kardin läheks täpselt n.ö akna avasse või ulatuks ka pisut üle ääre.

Mina alustuseks triikisin kanga kenasti ära ja hakkasin siis seda õigesse mõõtu ajama. Siis ilmneski, et valitud on natuke valest materjalist kangas. Ikka väga väga viltu läks kõik. Lõpuks võtsime appi põranda. Abikaasa mõõtis põrandale vastavad mõõdud ja lõi kanga peenikeste naeltega põranda külge kinni. (Seda ei tasu kindlasti teha, kui tegu on näiteks parketiga - meil on puitpõrand.) Voltisin riide mööda põrandalaua joont sirgeks ja triikisin ära. Kui kõik neli külge olid volditud ja triigitud, traageldasin ära ja kontrollisin kas on ikka sirge. Enam-vähem...Alumisele äärele jäta vastavalt vaheliistu mõõdule ruumi, kuhu hiljem saad liistu sisse ajada. Ruumi peaks olema parasjagu, et liist saaks vabalt liiguda.

* Kui kardina küljed on õmmeldud, on järg liistu kanalite tegemise juures. Meie kardinate kõrguseks on 150cm, seega kasutasime koos kardina alumise ääre liistuga kokku kolme liistu.Soovitatav on keskmine liist panna alumisele ääreliistule pisut lähemale. Seega meie 150cm kardina puhul on alumise ja keskmise liistu vahe 35cm ja keskmise ning ülemise liistu vahe 45cm.Nüüd on otsus tegija kätes, kas õmbled ise kanalipaela, nagu mina või leiad juba valmispaela või kasutad kanti. Mina õmblesin. Mõõdud võtsin umbes, et liist jääks seal sees parajalt liikuma ja oleks ka ruumi õmblemiseks. Kui pael valmis, traageldasin kanga külge, ajasin liistu sisse ja vaatasin, kaugelt võib õmmelda. Kui kanalid on valmis ja küljes, aja liistud kanalitesse ja õmble otstest kinni.

*Järg on nööri juures. Mina tegin kanalitesse sisselõiked nööri jaoks, kuid võib kasutada ka rõngaid, mis õmmeldakse kanalite külge. Meie kasutasime alguses kolme nööri, kuid hiljuti võtsin keskmised nöörid ära, kuna nii liikus kardin paremini. Seega oleneb kardina laiusest, kas on vaja kolme nööri. Meie kardinad on umbes 120cm laiad, äärest paelani on 30cm.Kui teed sisselõigetega, siis mõõda vahemaa äärest sinnani, kuhu paela tahad. Tee kardina alumisele äärele kanalisse sisselõige, aja pael läbi ja seo ümber liistu. Seejärel tee järgmisse kanalisse sisselõige ja aja nöör liistu alt läbi, siis kõige ülemisele kanalile sisselõige ja taas liistu alt läbi. Jälgi, et sisselõiked oleksid paraja suurusega, et pael liiguks vabalt.

Kasutatud nöör ning alumise äärekanali sisselõige

* Kui paigaldad kardina aknaavasse, siis võta aaskruvid ja keera need prussi külge, sama mõõduga akna äärest, nagu kardinal nööride mõõt äärest.  Kui paned kardina seina külge, siis kinnita kruvid aknaava äärde (või on selle nimi aknapale hoopis, kuidas keegi nimetab.) Kahe peale jaoks on vaja kolme kruvi. Üks kruvi pane päris seina äärde, sealt jooksevad läbi mõlemad nöörid. 
Võta kardin, aseta takjapaelad kokku. Kui kardin on paigas, aja nöörid kruvi aasadest läbi ja too akna äärest rippu alla. Nöörid ajad nii, et esimese nööri seina poolt ajad läbi nööri kohal olevast kruvi aasast ja seejärel seina ääres olevast, teise nööri ajad läbi nööri kohal oleva, seejärel sellest aasast, kust esimese nööri ajasid läbi ja siis seina ääres olevast aasast. (NB! Vaata joonist!)

Nöörid tood kenasti vähemalt kardina alumise ääreni alla ja seo kokku. Nüüd peaks nööridest tõmmates kardin ilusasti end üles voltima. Kui ei voldi ühtlaselt, vaata, kas nöörid on ikka võrdse pikkusega ja kas nöör liigub kanalites vabalt.Kirjeldus on üsna keeruline, ma tean. Ja eks protsess ise ka on väga aeganõudev esimesel korral. (Muidugi kui on paremad materjalid, siis läheb kindlasti kiiremini). Mina alustasin näiteks esimese kardina tegemist hommikul kl. 11 ja kardina saime ette õhtul veidi peale kl. 23... :)   Aga oleme siiski oma tööga äärmiselt rahul ja kardinad on end igati ära õigustanud. Plaanis on varsti ka magamis- ja lapse tuppa teha samasugused. Seekord oleme juba nutikamad ning kasutame paremaid materjale ja lihtsamaid viise.